Lugemiseks: Eesti mõisaportaal, Pilte, eestigiid.ee.
Teise päeva viimane mõis, mis hoolimata sellest, et juba üsna suur ja väga vastik nälg meid piinamas oli, lummas mind ja ma ei oska öelda millega.
Kõigepealt vaatasime, et no tore-tore kõik aknad uksed kinni löödud. Iseenesest ju positiivne - nii ei saa seal pummeldada - otsustasime mõisa ümber tiiru teha ning kui hoone taha jõudsime ei osanud mina teha muud kui kõva häälega naerda - jah kõik uksed ja aknad olid kunagi laudadega kinni löödud - nimelt maja taga oli keegi need laudadest aknad kõik eest ära kangutanud ja need lamasid murul üksteise otsas.
Esimesed ruumid võtsid kohe hingetuks - nii ilusad kaardjad laed - oeh. Tundsin nagu oleksin muinasjuttu sattunud - vaid suur kleit ja ilus soeng olid puudu.
Kogu see mõisa valdus oli kuidagi hästi rahustav - nälg ja väsimus läksid meelest ära. Olgugi, et seal polnud midagi erilist vaadata, tahaks sinna veel kunagi sattuda - seal valitses rahu.
0 kommentaari:
Postita kommentaar