Pirgu mõis (Raplamaa, Juuru vald)‏

Lugemiseks: Mõisa koduleht, Eesti mõisaportaal, Wikipedia.

Pirgu mõis on siis see, kuhu Hõreda mõisa ehitaja lõpuks elama asus, tuleb nentida, et Pirgu mõis on päris vahva asendus Hõredale, kuigi jah Hõreda on ikkagi minu lemmik ja jääb selleks ilmselt pikaks ajaks.

Pirgu on selline armas mõis - tundub pisike ja kompaktne, samas ma usun, et kui mõisa sisse minna, siis on seal ruumi rohkem kui küll. :)

Ja Pirgu mõis on kuidagi mõnusalt ära peidetud, kui ma õigesti mäletan, siis viis sinna ehtne metsatee (kodulehel nimetatud pargiteena) - ma veel mõtlesin et ei tea, kuidas need pulmarongid siia küll jõuavad.

Kui seda teed sõitma hakata, tundub, et sõidad kuskile pärapõrgusse ja kui lõpuks mõisa valdus su silme ees avaneb oled meeldivalt üllatunud. :)

Härgla mõis (Raplamaa, Juuru vald)‏

Lugemiseks: Eesti mõisaportaal, Wikipedia, artikkel Äripäevas.

Härgla mõisa otsides me eksisime ära - natukene. Õigel ajal tuleb silmad lahti hoida ja kuigi kaardi järgi võib kiskuda paremale pöörama (kui peateelt juba maha keeratud), siis ärge seda tehke jätkake samal teel, see viib teid otse mõisani. Meie jõudsime lõpuks sellisesse kohta, kus teepeal oli sild millest ei tahtnud jalagi üle minemist proovida, veel vähem siis autoga. Keegi oli selle tee peal ka võsa püganud, kuid oksad lihtsalt tee peale jätnud - sai väheke heakorra tööd tehtud ja need oksad üksteise otsa ilusti muru peale ära tõstetud.

Mõis ise oli - tahaks jällegi öelda tavaline, kuid erilisemaks tegi mõisa see, et mõisa ees olevad sambad algasid lihtsalt maast, polnud maja ees eraldi terassi ega ka sammastel all mingit alust meenutavat moodustist.
Selle mõisa juures me ka väga pikalt ei peatunud, käisime mõisa eest läbi ja natukene nurga peal.
Ilmselt hiljutine seiklus võsastunud teel ja väike vastik nälg, mis vaikselt piinama hakkas viisid emotsioonid ja entusiasmi alla. :(

Purila mõis (Raplamaa, Rapla vald)‏

Lugemiseks: Eesti mõisaportaal, eestigiid.ee, artikkel kalev.ee's.

Üks sellistest lahedatest mõisatest, kuhu ka sisse piiluda sai. Maja ees oli paar pinki ja lauake - ei tea, kas käisid mõisa ees mõttetalgud või oli tegemist kohalike niisama istumisega (laua ümbert ei puudunud alkoholi pudelid).

Üsna nukker oli seda mõisa vaadata - tundub, et tegelikult ei ole veel seis väga hull, samas kui kiiremas korras asjad liikuma ei hakka, siis ilmselt ei tule ka seal midagi head välja ja mõisahoonet enam kasutada ei saa, sest iga aastaga läheb ju taastamise töö järjest mahukamaks seega ka kallimaks.

Mõisa seinal leidsime seinamaali, kuhu muidugi nii mõnedki kodakondsed olid leidnud sobivaks oma nimi kraapida - no tere tali! ei oska muud öelda selle peale. Uskumatu, et keegi tahab lihtsalt nii mõtlematult ja igale poole ennast jäädvustada.

Mõisast läbikäiv trepp nägi oma jubedas helesinises värvuses küll väga vale mõisa kohta - ilmselt mõne hilisema "geeniuse" töö.

Mõisahoone ise oli hästi huvitav - mulle meeldisid kaunistused peaukse kohal ja akende all ja uks millest me sisse saime viis kohe pisikesele ja kitsale kivist - oli see betoon või mõni muu asi ma ei tea - keerdtrepile. Mõis mis väljast paistis hästi suur kuid kuidagi mahtus ära minu pisikesse südamesse Hõreda mõisa kõrvale. :)

Seli mõis (Raplamaa, Juuru vald)‏

Lugemiseks: Eesti mõisaportaal, Seli Tervisekeskuse kodulehekülg, lühike ülevaade piltidega.

Seli mõis meenutab oma välise korrasolekuga Kodila mõisa - muidu nagu kõik tipp-topp aga värvi koorub maha.

Suu vajus lahti kui Seli mõisa uksest sisse piilusime - oh seda luksust mis sealt vastu paistis.

Tore kui mõni mõis ikka ilusti toimib ja küll see fassaad ka lõpuks uue värvikihi saab.

Hiljem netist lugedes, et see on sõjaveteranide jms. tervisekeskus, tekkis tahtmine ka ise sõjaveteran olla - ilus koht kus tervist kosutamas käia. :)

Kahjuks ma ei tea, kui paljud Eesti mõisad on riigiomandis ja kui palju nendest korras on, igatahes on hea tõdeda, et vähemalt ühes riigi poolt hallatavas mõisas elu käib. :)

Hagudi mõis (Raplamaa, Rapla vald)‏

Lugemiseks: Eesti mõisaportaal, Pilte, eestigiid.ee.

Teise päeva viimane mõis, mis hoolimata sellest, et juba üsna suur ja väga vastik nälg meid piinamas oli, lummas mind ja ma ei oska öelda millega.

Kõigepealt vaatasime, et no tore-tore kõik aknad uksed kinni löödud. Iseenesest ju positiivne - nii ei saa seal pummeldada - otsustasime mõisa ümber tiiru teha ning kui hoone taha jõudsime ei osanud mina teha muud kui kõva häälega naerda - jah kõik uksed ja aknad olid kunagi laudadega kinni löödud - nimelt maja taga oli keegi need laudadest aknad kõik eest ära kangutanud ja need lamasid murul üksteise otsas.

Esimesed ruumid võtsid kohe hingetuks - nii ilusad kaardjad laed - oeh. Tundsin nagu oleksin muinasjuttu sattunud - vaid suur kleit ja ilus soeng olid puudu.

Kogu see mõisa valdus oli kuidagi hästi rahustav - nälg ja väsimus läksid meelest ära. Olgugi, et seal polnud midagi erilist vaadata, tahaks sinna veel kunagi sattuda - seal valitses rahu.